Riigihoidja Konstantin Pätsi 31.12.1937.a salvestatud kõne tekst:

Lugupeetud kaasmaalased väljaspool vabariigi piirist täna meie Eesti Vabariigi kahekümneaastast kestvust. Täna, kus meie Eesti Vabariik oma kahekümne aastast kestust pidulikult pühitsene kus meie rahvas täis röömu ja head meelt võib tagasi vaadata. Selle paari aastakümne peale mis tema peremehena oma vabariiki ise valitsenud, tahaksin mina Eesti Vabariigi riigihoidjana ka teie poole pöörata, kes väljaspoole kodumaad kaugel viibite ja kelle hulgas täna palju oma mõtete ja südamega kodumaa küljes ripuvad. Teile tahaksin ma ütelda: Eesti Vabariik on selle 20 aasta jooksul palju korda saatnud ja mitmeti oma rahva elu parandanud. Kes kaua aega kodumaalt eemal on olnud kui nemad nüüd tagasi tuleksivad ei tunneks nemad meie kodunaa mitmeti enam ära. Meie ei tunne enam viletsat põllumeest rentnikku, vaid Eesti Vabariik on muutnud ja muudab edasi järjesti meie põllumehi vabadeks omanikkudeks. Nii läheb selle kätte, selle perekonna kätte kes teda harib. Ei ole enam liigkasuvõtjat, ei ole rendi tõstjat, vaid kõik, mis põllumees oma vaba tööga suudab töötada läheb tema omanduseks ja tema kätte. See on palju muutnud meie kodumaa pinda, endiste suurte moisade asemel kümneid tuhandeid vabu talusid kes rahulikult oma maad harivad ja täisõiguslie kodanikkudena oma riigi taastamisest osa võtavad. Tööstus, mis enne suure vene riigiga seotud oli, on omale vabas Eestis isesisvaid alused loonud.meie oleme uue tööstuse haru ellu kutsunud, see on meie põlevkivist igsuguste põlevainete toodete saamist. Meil on oma määrdeõli meil on oma bensiin meil on omad immutusõlid ja meie maa annab küll meile.mitmesuguseid kalleid aineid, mida meie teadusemehed oma laboraooriunides praegu uurivad. Seal, kus enne olivad rabaheinamaad, olivad tühjad heinamaad, ja võsastik on nuud suured tööstused tuhandete inimestega ellu kutsutud. Põhja Eestis on uleyldse muutumas meie tööstuse rajooniks. Tsemenditööstus on kull on natuke kitsamale alusele tagasi tõmmanud selle asemel tekkis meil suurepäraselt korraldatud telliskivitööstus. On tekkinud ettevõtte ja riigukassa toetus superfosfaadi tööstus sellest toorest materjali jälle meie põhjarannik pakub. Meie metsatööstus on laienenud meie ei kasuta enam mitte oma metsasid ainult põletuspuudeks vaid meie saame oma metsadest kasulikku väljasveo kaup ja uued on tekkimas kus jällegi tuhanded inimesed jällegi tööd pidime maast väljaspoolt tööjõudu juurde tooma ja kui meie tööstus ja põllutöö nii suurte edusammudega edasi lähevad, siis on tõepoolest meil raske küsimuse ees kuidas töökäsa nendeks ülesanneteks leida. Meie maal ei kipu enam keegi väljaspoole uut ja paremat paradiisi otsima, vaid meie kodanikud on rahul oma riigi oma töövõimetega. Ja vöib öelda et euroopa rahulikemast riikidest on väikene Eesti Vabariik, kus rahvas demokraatilisel alusel ennast ise valitseb kuskohal uue pöhiseaduse järele uuel kujul rahva esindus tekkinud on ja kuskohal me need puudused ära parandame, mis meie oma noore riigi teadmatusest ja vilumatusest teinud oleme. Kuigi muidu väljaspool olijad katsuvad seletada, et Eestis valitseb mingisugune väevõimu peal rajanev riigikord, siis vöin mina, kes rahva usaldusmehena uut põhiseadust ellu viin ütelda, et me ei ole kunagi rahva ega valitsuse vastu olnud mõtet tekkida, riigi korda teisele alusele säädida, kui see rahva tahtmine juba riigi loomise juures on olnud. Eesti on ja jääb demokraatlikuks vabariigiks, kus rahvas oma esindajate kaudu ise oma saatust juhib. Meie arendame oma tööstust oma tooresainete järele. Ja meie riik ja rahvas tema teaduslikud jõud on otsimas tooresaineid, mida loodusjõud meie maapõue on pannud. Meil otsitakse praegu rauda, on lootusi, et see otsimine mitte tühjaks ei muutu, vaid maa annab meile võib-olla raua näol suuri varandusi. Meie töötame ümber oma rabasid ja meie viljatut raba, mis varem mitte midagi ei annud, annavad meile nüüd kümnete tuhandete tonnidega põletisaineid, ja meie raba ümber töödeldud kujul saadame isegi üle ookeani Ameerikasse. Elu on uut kuju võtmas, rahvas on täis töö hoogu ja tahtmist, ei ole enam mitte tööpuudust, vaid meie võime ütelda, et meil töötvaid käsa vähe on meie maa annete ja rahva suuruse kohta, on meie rahva arv väikeseks jäänud. Juba tänavu tema oma tahte järele ka riigi valitsevad organid loob. Puudused, mis meil on olnud parandatakse rahulikul teel, Eesti riigis ei ole verd valatud riigikorra ümber moodustamise puhul ja mina tahan loota, et meie rahulik rahvas ka tulevikus, kui temal tarvis on oma riigis parandusi ette võtta, seda rahulikul teel. Meie eestlased oleme õnnelikud, et meie võime rahulikult nende suurte naabrite vahel elada ilma, et me kellegiga oleks põhjust tülitseda või ilma, et kellegi oleks tarvis neil söja peale mõtelda. Meie kaitseme oma riiki oma põliste õiguste põhjal. Meie rahvas on näidanud, et tema riigi loomise juures ohvrid on tahtnud tuua ja meie oleme kindlad selle peale, et kui keegi tahaks väevõimuga meie vabadusi kärpima hakata, meie iseseisvust kaotada, siis terve eesti rahvas tunneb kui suur vara meie iseseisev riik on, kui palju ta meid edasi on aidanud, kuidas tema meie tulevastele põlvedele suureks õnneks on. Omas riigis tahame meie vaba kodanikena elada, oma riigis ise oma õnne luua ja oma riiki kaitsda kõikide hädaohtude vastu.
Teile aga kallid kaasmaalased, kes teist mõned on juba kaua kodumaast eemal on viibinud, tahaksin ma täna ütelda, et meie riik on täis rõõmu ja rahvast on täis armastust oma riigi vastu ja kõik jutud, mis teie kõrvu kuulduvad sellest et Eestis ei olda mitte rahul, et Eestis vägivald valitseb, on tühjast ja tuulest võetud. Eesti rahvas on rahul, eesti rahvas valitseb, oma riiki ja eesti rahvas saadab teile siit, olles õnnelik oma riigist teile kõigile kõige paremaid tervitusi ja loodab, et ka teie süda teid kodumaale, vanale kodumaale tagasi toob, mis uuel kujul edasi õitseb ja parema tuleviku poole suurte sammudega edasi rühib. Kõikidele tänasel tähtsal päeval saadan mina eesti rahvalt ja riigi nimel kallima kodumaa pinnalt palju südamlikka tervitusi1!