Eesti oli, on ja jääb mereriigiks. Seda mõtet kinnitavad filmis rikkalik arhiivimaterjal ja meremeeste meenutused, kajastades Eesti meresõidu ajalugu viimase seitsmekümne aasta jooksul, kus meremeeste ja laevade saatused on üks osa kogu riigi saatusest. (TF) Kivine Käsmu rand, surnuaed. Tarastatud merekallas – piiritsoon. Tallinna Merekaubasadama kapten Eduard Junt kurdab, et vaba pääs merele on keelatud. Muuga sadam. Uus-sadama kapten Rein Raudsalu räägib transiitkaubandusest läbi Muuga sadama. Arhiivikaadrid teravilja laadimisest; diplomaatide - riigipeade meritsi külaskäikudest kodanlikul ajal; korduvalt üle Atlandi purjetanud Ahto Valter. Julius Saar istub paadis ja laulab mereteemalist laulu. Manivald Kuik jutustab, kuidas ta 1935. jungana alustas ja kui suur oli eesti meremeeste töötasu. Arhiiv – jäämurdjad teevad laevadele teed, meremehed hooldavad laevu, lossimine – erinevad kaubagrupid, reisilaevad. Ameerika eestlased saabuvad Eestisse laulupeole. Laulupidu. Arhiivikaadrid Eesti mereväelaevadest, s.h. allveelaevadest Kalev ja Lembit; välisriikide laevad Tallinna sadamas; igapäevaelu Tallinnas; Teise Maailmasõja algus; vene sõjalaevad võtavad kontrolli enda kätte; Saksamaa kutsub sakslased Baltikumist ära kodumaale (MRP salaleping); Nõukogude Liit võttis üle sadamad, veeteed, tuletornid. Insener Armas Luige kirjeldab ülevõtmise protsessi aastal 1940, kus ka temal tuli osaleda. Arhiivikaadrid Vares Barbaruse nukuvalitsusest. Laevaomaniku Gustav Sergo tütar Hildegard Sergo räägib isale kuulunud laevaseltsi kõigi 11 laeva ülevõtmisest. Riigiteenistuja, Kõpu majakavahi, tütar Reet Kork räägib oma isa küüditamisest 1941.aastal. Arhiivikaadrid sõja algusest Eestis. Mälestusteenistus Prangli rannas, kuhu laev 3000 eesti mobiliseerituga oli “aetud” ja kus nad kõik pommitamise käigus oma elu jätsid. Maria Lambot räägib laevade pommitamisest ja nende põlemisest. Nikolai Parvisto, endine laeva mehhaanik räägib, kuidas eestlastest laevameeskonnad asendati kõik vene meeskondadega, eestlased aga pandi vangi ja saadeti hiljem Arhangelski vangilaagrisse. Endine kapten Anton Silberberg meenutab põgenemist Rootsi. Pagulaslaevastiku loomisest jutustab reeder Arved Mägi. Sõjajärgse perioodi uued meresõitjad said hariduse Tallinna Merekoolis. Rootsis elav Leonard Niit sai kaptenina töötada palju väiksemate probleemidega kui tema eakaaslane Arno Kask. Kui Nikolai Parvisto vangilaagrist naases, siis Merelaevandusse teda tööle ei võetud. Kapten Tõnisson ehitab laeva pudelisse (arhiiv). Feliks Voolens, Paul Rohtlaan, Harri Liidemann – kaugsõidukaptenite sõjajärgne põlvkond hakkas 1962. aastal sõitma Aafrika vahet. 1965 taastus reisilaevaühendus Helsinkiga. Arno Kask räägib laevanduses töötavate isikute rahvuslikust koosseisust. Ants Kuljus tutvustab julgeolekujärelvalvet, mis nõukogude ajal välissõitudega kaasas käis. Referendum – Eesti Vabariigi taastamine. Mereväe kursandid hääletavad.
Kaks eesti noormeest, Andres ja Toomas, õpivad Kotkas merelaevandust. Tallinna Merehariduskeskuse looja, kapten Tarmo Kõuts leiab palju puudusi merehariduse andmises vabariigis. Peeter Veegen räägib “Tallinki” asutamisest. Eduard Hunt käitleb Tallinna sadama alluvussuheid Moskva struktuuridele.

Eesti Filmi Andmebaas (EFIS):

Rikkalikul arhiivimaterjalil baseeruv dokumentaalfilm käsitleb Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu. Filmi aeg: 1991; 20. sajand. Dokumentaalfilm on tehtud suurte muutuste künnisel – Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses. Rikkalik arhiivimaterjal võimaldab käsitleda Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu ning saatust läbi aegade. Meenutused Eestist kui mereriigist viivad Eesti Vabariigi algusaastatesse. Meremeeste ja laevade saatused on üks osa kogu riigi saatusest. Filmis kajastuvad traagilised sõja-aastad ja meresõit võõra lipu all. Kasutatud on arhiivikaadreid ja -fotosid. Intervjueeritud on paljusid merelaevandusega seotud inimesi, kes räägivad Eesti merelaevanduse ajaloost, headest ja keerulistest aegadest – minevikust, olevikust, tulevikust. Lootused uuele elule puudutavad noorte meremeeste väljaõpet ja nende unistust olla Eesti meremees, seilata Eesti lipu all. Eesti merendusest räägivad madrused, laevakaptenid, reederid, polaaruurijad, insenerid, sadamaülemad, ajaloolased, merendustegelased, poliitikud, lihtsad inimesed. Kivine Käsmu rand, surnuaed. Tarastatud merekallas – piiritsoon. Tallinna Merekaubasadama kapten Eduard Junt kurdab, et vaba pääs merele on keelatud. Muuga sadam. Uus-sadama kapten Rein Raudsalu räägib transiitkaubandusest läbi Muuga sadama. Arhiivikaadrid: teravilja laadimine, diplomaatide - riigipeade meritsi külaskäigud Eesti Vabariigi ajal. Korduvalt üle Atlandi purjetanud Ahto Valter. Julius Saar istub paadis ja laulab mereteemalist laulu. Manivald Kuik jutustab, kuidas ta 1935. jungana alustas ja kui suur oli eesti meremeeste töötasu. Arhiiv – jäämurdjad teevad laevadele teed, meremehed hooldavad laevu, lossimine – erinevad kaubagrupid, reisilaevad. Ameerika eestlased saabuvad Eestisse laulupeole. Laulupidu. Arhiivikaadrid: Eesti mereväelaevad, teiste hulgas allveelaevad Kalev ja Lembit; välisriikide laevad Tallinna sadamas; igapäevaelu Tallinnas; Teise Maailmasõja algus; Vene sõjalaevad võtavad kontrolli enda kätte; Saksamaa kutsub sakslased Baltikumist ära kodumaale (MRP salaleping); Nõukogude Liit võtab üle sadamad, veeteed, tuletornid. Insener Armas Luige kirjeldab ülevõtmise protsessi aastal 1940, kus ka temal tuli osaleda.   Arhiivikaadrid Vares Barbaruse nukuvalitsusest. Laevaomaniku Gustav Sergo tütar Hildegard Sergo räägib isale kuulunud laevaseltsi kõigi 11 laeva ülevõtmisest. Riigiteenistuja, Kõpu majakavahi, tütar Reet Kork räägib oma isa küüditamisest 1941. aastal. Arhiivikaadrid sõja algusest Eestis. Mälestusteenistus Prangli rannas, kuhu laev 3000 eesti mobiliseerituga oli  “aetud” ja kus nad kõik pommitamise käigus oma elu jätsid. Maria Lambot räägib laevade pommitamisest ja nende põlemisest. Nikolai Parvisto, endine laevamehhaanik räägib, kuidas eestlastest laevameeskonnad asendati kõik vene meeskondadega, eestlased aga pandi vangi ja saadeti hiljem Arhangelski vangilaagrisse. Endine kapten Anton Silberberg meenutab põgenemist Rootsi. Pagulaslaevastiku loomisest jutustab reeder Arved Mägi. Sõjajärgse perioodi uued meresõitjad said hariduse Tallinna Merekoolis. Rootsis elav Leonard Niit sai kaptenina töötada palju väiksemate probleemidega kui tema eakaaslane Arno Kask. Kui Nikolai Parvisto vangilaagrist naases, siis Merelaevandusse teda tööle ei võetud. Kapten Tõnisson ehitab laeva pudelisse (arhiiv). Feliks Voolens, Paul Rohtlaan, Harri Liidemann – kaugsõidukaptenite sõjajärgne põlvkond hakkas 1962. aastal sõitma Aafrika vahet. 1965 taastus reisilaevaühendus Helsingiga. Arno Kask räägib laevanduses töötavate isikute rahvuslikust koosseisust. Ants Kuljus tutvustab julgeolekujärelvalvet, mis nõukogude ajal välissõitudega kaasas käis. Referendum – Eesti Vabariigi taastamine. Mereväe kursandid hääletavad. Kaks eesti noormeest, Andres ja Toomas, õpivad Kotkas merelaevandust. Tallinna Merehariduskeskuse looja, kapten Tarmo Kõuts leiab palju puudusi merehariduse andmises vabariigis. Peeter Veegen räägib Tallinki asutamisest. Eduard Hunt räägib sellest, et Tallinna sadam peab Moskva struktuuride alluvusest vabanema. Ees seisab tegus tulevik.