Randlased ja eesti rannaküla on teinud läbi traagilisi muudatusi viimase 70 aasta jooksul. Vabast randlasest tehti kalurikolhoosi liige. Meri tarastati. Rannakülad tühjenesid. (TF)
Mere rand, kivine rand. Jahid merel. Okastraat piirab randa. Topu kalur Heimar Matsik: kohalik elu endistes kalurikülades on kadumas, maju kasutatakse peamiselt suvilatena. Arhiivimaterjal: kalapaadid merel, võrkude lappamine, angerjas, räim võrgus.
Kõneleb Elmar Pettai, eesti kalanduse ajaloo koguja, raamatute koostaja. Endine kalur Harald Aksberg tutvustab end. Kroonikakaadrid hülgeküttimisest. Meenutab Evald Ots, samuti endine kalur. Vennad Kääramehed Orjaku sadamas. Meenutused sõjaeelsest ajast ja Eestist lahkumisest sõja saabudes. Edgar Lillhein meenutab, kuidas eestlased ära sõitsid, kes Siberisse, kes Rootsi. Olev Palts Vättalt. Nõva mees Artur Käbi on väheseid, kes Rootsis kaluritööga elatist teenis. Arhiivikadrid Kaberneeme kaluritest. Reet Kark Kõpust. Kõpu tuletorn. Nõukogude ajal olid rannikualad piirivalvetsoon ja rahvast niisama merele ei lastud. Sulev Mäll Pärnumaalt on rahul, et Pärnumaa rannad ei olnud piiritsoon ja merel sai vabamalt käia. Oskar Berggren ja Oskar Frieberg Vormsist kahtlevad, kas endisaegset rannaelu on võimalik taastada. Lehmad mererannas. Toivo Suitsberg ja Arvi Merendi Kiidevalt Matsalust räägib, et rannaelu traditsioon on katkenud, rahvast ka enam pole. Arhiivikaadrid Osmussaarelt, Rammu, Koipsi ja Aksi saartest, Kaberneemest. Vätta uue koolimaja ehitus. Toila, kalurid paadis. Räägib Paul Lepsalu: reostus on hävitanud kalavarud, nad hoiavad siit eemale – puhtamasse vette. Soome kalur Veli-Matti Sakki Hamina kandist kurdab ka mere reostuse üle, kuid see tundub olevat väiksem kui Eesti rannikul.Soome paadisadamad on jahte, paate täis. Merelkäigud on pidevalt toimunud, traditsioon püsib. Endine Viru randlane Voldemar Sulger räägib endisest kaubavahetusest, mis meretsi toimis. Tütarsaarel sündinud Paavo Päiviö meenutab rannakaubandust üle Soome lahe ja neid kordi poisipõlves, kui isa ta Mahu saarele sõites kaasa võttis. Narva-Jõesuust Mahu saareni ulatuva kalurikolhoosi “Oktoober” esimees Endel Pilder räägib, mida kolhoos on oma arenguplaanides otsustanud igasse rannakülla rajada. Silmupüüdja Narva Jõesuust Guri Polikarpov. Saare Kaluri esimees Peeter Jalakas: eraomandi puhul on ka kalurite töö ja tegevus efektiivsem, seega on meil moodustatud ühistuid ja üks aktsiaselts. Saaremaa kalur Priidi Saar on ühistu liige ja leiab, et see ühistu vorm on sobiv, ainult et kolhoos võiks nagu oma varast sedajagu ühistule vara üle anda, mis vanem generatsioon pidi oma varast kolhoosile andma. Kajakad vee kohal. Artur Tori Purtse kandist räägib, et peaasi, et veed ja maa saaksid Eesti omadeks ja kaoks see piiritsoon.