Reportaažfilm jäädvustab olulisemaid sündmusi Eesti iseseisvumisvõitluses 1990.aastal, samuti mõningaid iseloomulikke episoode eestimaalaste olmeelust, mis koos peaks andma teatava koondpildi Eestimaast sel aastal. (TF)
Aastavahetus 1989/1990 Tallinnas Raekoja platsil. Uus aasta: Harju tn, Vabaduse väljak, Viktor Kingissepa ausammas Harjumäel. Jõulukuuse mahavõtmine. Viru tänav, kaupluse järjekord.
3.jaanuar. Inimesed seisatuvad, et anda au Vabadussõjas langenutele – 70 aastat tagasi lõpetas vaherahu sõjategevuse. Rahvas tungleb poodidesse. Müügilett, arvelaud. Lumesajus hämaravõitu Tallinn.
26.jaanuar, viimane ENSV Ülemnõukogu, saal, inimesed: Enn-Arno Sillari, Enn Põldroos, Arnold Rüütel, Jaan Rääts, Rein Ristlaan, Johannes Lott, Indrek Toome, Karl, Kimmel, Ain Soidla, tukkuv Peeter Palu, Maia Leosk. Konstitutsiooni muutmise hääletamine. Tulemus: jäi muutmata – 2 häält tuli puudu. Rahvas Toompeal sini-must-valgete lippudega. Seisavad Vaino Väljas, Indrek Toome, Arnold Rüütel.
2.veebruar. Tallinna Linnahallis toimub ENSV rahvasaadikute täiskogu, et võtta vastu “Deklaratsioon Eesti riikliku iseseisvuse küsimuses”. Iseseisvusdeklaratsiooni teksti loeb ette Ülo Nugis. Hääletamistulemused: 3090-st kohalviibinust olid 16 erapooletud, 101 vastu ja ülejäänud poolt.
23.veebruar. Ülemnõukogu arutab taas konstitutsiooni muutmist, et võtta välja punkt, mis sätestas Kompartei juhtiva rolli ühiskonnas. Seekord on hääletustulemus positiivne. Rein Ristlaan lahkub saalist.
24.veebruar – Eesti Vabariigi 72.aastapäev, massikogunemised vanalinnas ja Toompeal, lehvivad Eesti, Läti ja Leedu lipud. Inimesed registreerivad end Eesti Vabariigi kodanikena.
11.-12.märts – Eesti Kongressi esimene instungjärk Estonia Kontsertsaalis. Kõneleb Tunne Kelam. Saalis istuvad Jüri Toomepuu, Küllo Arjakas, Lennart Meri, Enn Tarto, Jaan Kaplinski, Tiit Käbin, Lauri Vahtre, Ülo Nugis, Eldur Peterson. Kõnepulti astub Paul-Eerik Rummo.
14.märts – impeeriumimeelsed kogunevad punalippude ja venekeelsete loosungite all miitingule Vabaduse väljakul.
23.(-25.)märts – EKP XX kongress uues Poliitharidusmajas. Hoone külge heisatakse NLiidu ja ENSV lipud. Rahvas kannab venekeelseid loosungeid. Saabub P.Panfilov, tervitab miitingulisi. Poliitharidusmaja saal, Arnold Rüütel, Jaak Allik, Lembit Annus, Jevgeni Kogan, V.Malkovski, Vladimir Beekmann. Kõnepuldis on Vaino Väljas. Kongress otsustas väljuda N Liidu Kompartei koosseisust ja moodustada iseseisev Eesti Kommunistlik Partei. Osa venekeelseid delegaate otsustas jätkata NLKP koosseisus. Toimus EKP lõhenemine. Viru väljaku bussipeatuses demonteeritakse autahvel.
29.märts – ENSV Ülemnõukogu valib oma esimeheks Arnold Rüütli.
30.märts - Ülemnõukogu kuulutab välja üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseni. Pika Hermanni tornis lehvib eesti lipp, mõnedel tööstushoonetel aga punalipud.
1.mai - punalippude all suunduvad parteitegelased (s.h. E.-A.Sillari) asetama lilli Lenini ausambale.
8.mai – Ülemnõukogu istungite saal. Saadikud, s.h. Enn Põldroos, Mart Laar. Kõneleb Ülo Nugis. Eesti Vabariik saab jälle ametlikuks riiginimeks, taastatakse riigihümn ja sümboolika. Kõnepuldis võtab koha sisse rahvasaadik Vladimir Malkovski, tõstab kõnepuldile ENSV lipu. Saalis plaksutatakse. Toompea lossi seinal vahetatakse ENSV lipp välja Eesti Vabariigi riigilipu vastu. Redelit hoiavad Mart Laar ja Hillar Hallaste.
9.mai – sõjaveteranid tahavad tähistada võidupüha, on segadus: tahaks kanda punalippu, aga kõikjal lehvivad sini-must-valged. “Mille eest me siis sõdisime?”
Streigikomitee esimees Mihhail Lõssenko on roninud Tallinna linnavalitsuse hoone katusele ning seistes sini-must-valge lipu kõrval lehvitab hoogsalt ENSV lippu.
15.mai – Toompeal toimub venelaste meeleavaldus Eesti iseseisvuse vastu. Toompea lossi rõdule ilmuvad “Dvigateli” direktor Vladimir Jarovoi ja teised vene rahvusest saadikud. Rahvamass tungib lossi. Mihhail Lõssenko püüab viia ENSV lippu Toompea lossi. Peaminister Edgar Savisaar edastab raadioläkituse, kus kutsub rahvast valitsushoone kaitsele Toompeal. “Interrinde ja Töökollektiivide Ühendnõukogu jõugud on lossi sisse piiranud ja seda rünnatakse.” Mai Kolossova lossi rõdul. Tunglev rahvas punalippudega. Kähmlused. Saabuvad kiirabiautod. Endine miilits Mihhail Lõssenko peab autokastil kõnet. Toompeale saabuvad rahvahulgad eesti lippudega. Lauldakse Eesti hümni. Venelased lahkuvad, sülitavad. Arnold Rüütel rahva keskel.
16.mai – mehed registreerivad end Kodukaitsesse. Andrus Öövel jagab korraldusi. Inimesed lossiplatsil, töömehed parandavad lossi sepisväravat.
Harju tn varemed, Viru tn varemed, väljakaevamised Harjumäe haigla kõrval, palju skelette on maa seest välja tulnud. Igapäevaelu linnas, pikad järjekorrad, tühjad poeletid, laga ja kaos – sellisesse seisu on jõutud kommunismiehitamise loosungi all. Kioskid müüvad kaupa vaid valuuta eest. Keskturg, inimesed, autod. Vanakraamiturg.
17.juuli - Romanovite perekonna hukkamise 72.aastapäev. Aleksander Nevski Katedraalis on mälestusjumalateenistus. Kantakse Tsaari-Venemaa lippu.
28.juuni Raekoja platsil. Puhkpilliorkester mängib “Kungla rahvast”. Roman Toi ja Gustav Ernesaks tervitavad platsilviibijaid ja viivad laulupeotule Tallinna Raekotta. Hardo Aasmäele kinnitatakse rinda sini-must-valge lint.
29.juuni – 1.juuli. Tallinnas toimuvad 21. üldlaulupidu ja 14. üldtantsupidu. See on Eesti ühinemise laulupidu, kus üle aastakümnete on õlg õla kõrval kodu- ja välis-Eesti laulukoorid. Laulupeorongkäik. Roman Toi ja Gustav Ernesaks sõidavad kalessis. Laine Mesikäpp, Veljo Tormis. Rihhard Ritsing kalessis. Rahvas tervitab. Eve Kivi rahva hulgas. Lauluväljakule marssimine. Fred Raudberg.
6.august – Raekoja plats. Ilus suvepäev, kõik söövad jäätist. Rein Veidemann tunnetab lõhet Eesti iseseisvumise kahe erineva strateegia esindajate vahel. Kõnejärje võtab Mati Hint ja räägib varanduslikust ebavõrdsusest Eestis.
Ülemnõukogu istungite saal. Esineb Arnold Rüütel. Kuulavad saadikud, Mart Laar, Ants Paju, Vladimir Jarovoi, Pavel Panfilov, Vaino Väljas, Enn Põldroos.
Rahvusvahelised lihaküpsetusvõistlused Tallinnas.
23.august – Hirvepargis koosolek. Kõnelevad Lagle Parek ja Tunne Kelam: Möönavad, et pole kooskõla Toompea ja Kodanike Komiteede vahel. Taasiseseisvumise juriidilist põhja nähakse erinevalt. Tiit Madisson on mures, et Eesti endised võimukandjad on vardasse tõmmanud teist värvi lipu, kuid endiselt istuvad nemad troonil. Vardo Rumessen teatab, et just sel ööl kõrvaldati Lenini kuju Tartus Põllumajandusakadeemia eest. Kaadrid punamonumentidest.
20.-21.oktoober. Ettevalmistused Konstantin Pätsi säilmete ümbermatmiseks on tehtud ja skelett kirstu asetatud. Kirst presidendi põrmuga tuuaksedi Apostliku Õigeusu Issandamuutmise Peakirikusse, kust see päev hiljem, peale mälestustalitust auavalduste saatel Metsakalmistul mulda sängitatakse. Edgar Savisaar peab kõne.
Lossiplats, rahvas plakatitega. H.Valk, P.Panfilov, M.Laar nendega vestlemas.
Teravalt on tunda vastuolu Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu vahel. Savisaare selleteemaline kõne (kaadri taga). Eesti Komiteed avaldavad peaminister Savisaarele umbusaldust. Järjekorrad kaupluste uste juures, sigaretijärjekord. Pikk viisajärjekord Soome konsulaadi ees – tundub, et enamus on venelased. Demonstratsioon Narva sillal Eesti-Vene piiril (piiri sulgemise vastu). Langevarjurid laskuvad, ENSV ja Eesti riigilippudega. Eesti-Vene piiril on silt “Eesti Vabariik”. Miilits kontrollib piiri ületavaid autosid.
3.november – protestimiiting NL armee Keila väeosa territooriumil tegutseva õõnestusraadio “Nadežda” ja vastu ja vene vägede lahkumise eest. Kihutuskõnega esineb Mari-Ann Rikken.
7.november. Viimast korda toimub Tallinnas Nõukogude Armee paraad. Kindralid seisavad tribüünil koos Eesti juhtivpoliitikutega. Publiku moodustavad vaid venelased. Vene naised heidavad andunult lilli marssivate sõdurisaabaste ette. Lenini kuju juures laulavad vene naised Intenatsionaali. Jevgeni Kogan teeb kihutustööd.
Detsember. Jõulueelsed askeldused Tallinnas.
14.jaanuar. Miiting Vabaduse väljakul Leedu leina jagamiseks, mälestamaks Verist pühapäeva (13.jaanuaril) Vilniuses.
15.jaanuar. Rahvarohke Interrinde miiting Toompeal. Nõutakse Ülemnõukogu ja valitsuse tagasiastumist ning hindade alandamist. Sõnelused rahva hulgas. Betoontõkised ja -seinad Toompeal. Kohale on veetud kivirahnud tõkestamaks sõjamasinate pääsemist Lossiplatsile.