Film orelist, nende ehitamisest ja osast eesti kultuuriloos, vaated orelitele Karja, Käsmu, Vigala, Kaarma, Rõuge, Rapla kirikutes, koduorelitele Lümandas ja Urvastes jm, R. Uusväli mängib orelikontserdil Estonia kontserdisaalis, lapsed laulavad oreli saatel, H. Kriisa valmistab orelivilesid ja monteerib orelit, H. Lepnurm ja N. Järvi orelikontserdil Taagepera kirikus, vaade Mihkli talumuuseumile Saaremaal.

Eesti Filmi Andmebaas (EFIS):

Peeter Toominga film eesti orelitest, orelimeistritest ja oreliehituse ajaloost Eestis 18. sajandist tänapäevani. Vanas talutares filmitakse väikest koduorelit. Rolf Uusväli mängib Estonia kontserdisaalis orelil. Diktoritekstist kuuleb, et esimestest orelitest Eestimaal on teateid juba 14. sajandist. Koduorelite ehitus hoogustub 18. sajandi keskel. Tollastes koolides ja kirikutes muutub orel pea asendamatuks. Kaadris paljude maakondade kirikutes asuvad eesti meistrite valmistatud orelid: Karja, Käsmu, Vigala, Kaarma, Rõuge, Rapla jt kirikud. Fotod orelimeistritest ja orelitest. Põgus ülevaade oreliehitamise ajaloost, nimetatakse esimesi orelimeistreid – Gustav Normann ning Gustav ja August Terkmannid – , kes esimeste eestlastena valmistasid suuri ja häid oreleid. Taustal oreli detailide valmistamime – suures plaanis meistrite käed puitu hööveldamas ning vilesid tinutamas ja häälestamas. Räägitakse Haanjamaa kuulsatest vendadest Tannil, Jakob ja Juhan Kriisast, kes esialgu kirjalike juhiste puudumise tõttu omandasid orelivalmistamise oskusi eelkõige vanade pillide lahtivõtmise ja kokkupaneku abil. Nende esimene orel on valminud Võrumaal Vana-Roosal. Aastatega tulid kogemused, vendade käe all valmis mitukümmend orelit Võru-, Tartu- ja Saaremaal. Vendade ehitatud orelite hääle- ja iseloomuomadused võistlesid edukalt välismaiste pillidega. Filmitud on Tannil Kriisa pojapoega Hardo Kriisat oma järjekordset pilli ehitamas. Taagepera kirikus valmistuvad Neeme Järvi, orkestrandid ja Hugo Lepnurm oreliteose salvestamiseks. Lõpukaadrites Mihkli talumuuseum Saaremaal.