Veljo Käsperi lavastatud draama Lilli Prometi samanimelise novelli järgi. Lüüriline ja visuaalselt nauditav armastuslugu käsitleb inimese üksildust ja suhteid religiooniga. Meespeaosas leedu filmistaar Juozas Budraitis.

Pärast ema surma üksi jäänud nooruke Saale (Gerlinda Kopelman) kogeb inimeste hoolimatust ja tõrjuvat suhtumist temasse kui usklikusse. Ta sunnitakse lahkuma töölt lasteaias ja oma kodustki. Saale tädi Kadi (Lisl Lindau) võtab ta elama oma majakesse mere ääres. Enesessetõmbunud tütarlapse päevad mööduvad üksinduses, kuni ta kohtub noore kaluri Taneliga (Juozas Budraitis), kes suhtub tõsiselt ja taktitundeliselt Saale usku. Taneli osavõtlikkus ja püüd teda nukrutsemisest välja tuua toimib, Saale saab vähehaaval üle oma inimpelgusest ja asub kalatööstusse tööle. Ta saab tuttavaks kaluriküla rahvaga, Taneli rõõmsameelse sõbra Martiniga (Evald Hermaküla) ja Paulaga (Viiu Härm), kes teda Taneli pärast armukadestab. Saale aga hoidub noorte lõbutsemistest eemale, talle näib, et need ei sobi kokku tema usuga. Tema maailma kirkamad värvid on suletud ema kingitud klaaskuuli. Kuid Tanel näitab talle klaasist võrgupulludes heiastuvaid värvi- ja valgusemänge, ja Saale aimab, et ka maisel elul on talle rõõme pakkuda. Oma tunnetes Taneli vastu jõuab ta selgusele siis, kui Martin merel võrkudesse sattunud miini läbi hukkub. Ühtlasi kerkib esmakordselt ta ette küsimus jumalikust õiglusest.