Film jutustab Eesti Vabariigi esimesest ja seni ainukesest presidendist Konstantin Pätsist, tema osast iseseisva riigi ülesehitamisel ja 16 aastat kestnud kannatustest nõukogude vanglates ja vaimuhaiglates. Film on järjeks filmile “Riigivanem I”. (TF)
Konstantin Pätsi ja Eesti Vabariigi lugu. (Filmi tiitritest)
Arhiivikaadrid alates aastast 1939. Eesti. Euroopa. 1940. aastat ja Ždanovi visiiti Eestisse meenutab Konstantin Pätsi üks ihukaitsjatest Leopold Meos. Mälestus Pätsi vastasest viimasest ülesastumisest Kadriorus ja teema, miks Päts välismaale ei põgenenud vaid jäi oma rahvaga. Kohtumist Ždanoviga meeutab Olga Lauristin. Evald Laasi käsitleb viimast Pätsi valitsemisperioodi, mil pukki upitati Vares-Barbaruse nukuvalitsus. Pätsi elust oma Kloostrimetsa talus räägib endine aednik. Pätsi pere lähetamine Moskvasse, hiljem Ufaasse Baškiiria NKVD sisevanglasse. Presidendi lapselaps Matti Päts koos oma laste Madli ja Madisega lumises Baškiirias, meenutused vangistusest. Arhiivimaterjal suurriikide liidrite kohtumisest. Barbarossa plaan.

Julgeolekukomitee Pagari tn-l. Vladimir Pool vastab Soosaare küsimustele Pätsi kirjade sisu kohta, mis ta Ufaas kirjutas, mis mured tal olid, millised soovid. Pätsi soove ei rahuldatud. V.Pool räägib presidendi pere liikmete kohta kasutused olnud pseudonümidest: Starik, Boksjor, Igla... ja sellest, kuidas perekond lahutati ja presidendi lapselapsed lastekodusse saadeti. Noorem neist, Hendrik suri Ufaas ja on seal maetud. Arhiivimaterjal: Vares-Barbaruse valitsemisaeg, saksa aeg – Litzmann, Mäe. Sõja ja sellele järgnenud repressioonide käigus vähenes eestlaste arv ühe neljandiku võrra. Vladimir Pool näitab Pätsile kuulunud brauningut, mida viimati kasutanud Karl Vaino. Pätsi mõtetest vangikongis Ufaas on kaustades aruanded, mis Julgeolekukomiteel olemas tänu Pätsi kongikaaslasest koputajale. Kaadrid toonasest lavastatud dokumentaalfilmist, mis räägib eesti kultuuri ja rahvamajanduse õitsengust. Matti Päts meenutab Eestisse naasmist aastal 1946 ja nõukogude propaganda mõju inimese psüühikale. Jämejala vaimuhaigla endine töötaja Maimu Sarv meentuab 1954.a detsembris paariks nädalaks haiglasse toodud Konstantin Pätsi. Endine KGB töötaja, praegune Jämejala patsient, ei oska vastata Soosaare küsimustele, mis juhtus Pätsiga pärast Jämejalast ära viimist. Ajaloolane Evald Laasi on seisukohal, et Eesti Vabariigi president Päts oleks pidanud Eesti vabaduse nimel võitlema viimase hingetõmbeni. Vanad inimesed püüavad vastata Soosaare küsimustele 40.-ndal aastal lõhutud Pätsi monumendi kivide laiali tassimisest 1956. aastal - ei tunne endal mingit süüd. Vladimir Pool - NL salateenistuse juhtivtöötaja Eestis – ei tunne endal mingit süüd. 1990. - Balti riigid kuulutavad end iseseisvateks riikideks. Vabad valimised. Buraševo vaimuhaiglas 18.jaanuaril 1956. surnud presidendi toonane raviarst Ksenia Gusseva teadis hästi, kes tema patsient oli. Haigla toonane meestöötaja ütleb, et ka talle antud korraldus matta see surnukeha eraldi hauda, kuna surnu olnud tähtis persoon. Soome-Ingeri koguduse jumalateenistus Pärnus, Madli Päts. Presidendi lapselaps mõõdab sammudega surnuaia maad ja tuvastab presidendi oletatava haua. Haua lahtikaevamine säilmete ümbermatmiseks. Buss viib Buraševost ära Konstantin Pätsi põrmu. Ümbermatmine 21.oktoobril 1990. Tallinnas. Madli Päts analüüsib oma vaimulikutööd, käsitleb riigi ja jumalariigi ülesehitamise teemat. Endine presidendi ihukaitsja Leo Meos meenutab Pätsi Jämejala päevilt – siis oleks president vajanud kaitset ja tuge, et inimväärselt oma viimased hetked mööda saata. Seda tuge ta ei saanud.

Filmist on kaks versiooni: originaalversioon (1991) ja autori parandatud digiversioon (2023). Viimases on režissöör Mark Soosaar teinud 2023. aastal Eesti Filmi Instituudiga kooskõlastatult paranduse helitaustas, vahemikus 00:07:21:00-00:07:44:00.